Kuu Lugu

Eesti Vabariigi valitsuse kuul põikab Juhani Püttseppa jutt Võru lähedasse Navi külla, kus kolhoosiajal mängis talli juures lõõts reinlendrit ning tegijate talumeeste jutust pani oma pragmaatilised käsulauad kokku tulevane rahandusminister Ivari Padar.

Hangul peab vars olema, õpetas talusulase soost vanaisa

Vabadussõja jaoks oli minu Võrumaa vanaisa liiga noor, 1903. aastal sündinud. See oli pärast sõja lõppu, kui ta teenis ratsa maakuulajate komandos. Nii kõneleb Ivari Padar oma isapoolsest vanaisast Arved Padarist.
Aastal 1927 asus Kährilt pärit Arved Padar koduväiks Võru lähedasse Navi külla Luka tallu, kosis naiseks Hilda Vaheri ning sai ühtlasi sajanditevanuse („kuhu ka labidat ei löö, on vana vundament vastas“) ja ühtehoidva Navi külakogukonna liikmeks. 25 hektari suurune Luka oli kahehobusekoht (Lõuna-Võrumaal leidus rohkem ühehobusekohti).
Võimalus oma riigi eest võidelda avanes Arved Padaril Teise Maailmasõja puhkedes. 1941. aasta suvesõjas olid Navi küla mehed õige aktiivsed ja saatsid Viljandi teeristis loojakarja Antsla miilitsa. Navi mehi aeti taga, mehed aga olid ettenägelikult kaevanud Soldani talu juures maa sisse äkke, mille otsa hävituspataljoni veoauto oma kummid puruks sõitis.
Vankri pussidest (rattarummu metallosa) oli valmistatud granaate ja neid sai ka paar tükki hävituspataljonlaste sekka autokasti visatud, võib-olla siirdus sealt veel keegi parematele jahimaadele.
Kui sakslased pärale jõudsid, valvasid Navi mehed Võru piiritusevabrikut (hiljem asus seal gaasianalüsaatorite tehas). Piiritus voolas toona läbi seina sisse raiutud augu otse Tamula järve. Kaugemal järvel mehed sõudsid paatidega ja lahmisid kraadidega vett - mõnes peres jätkus juua Saksa-aja lõpuni.
„Ma ei või aga kinnitada, et minu vanaisa nendes sündmustes kõige aktiivsem mees oli,“ sõnab lapselaps. Antsla miilitsa saatusest ei kõnelenud talle vanaisa kunagi, tema vaikis. Ajalootudengina uuris Ivari Padar Navi tegelaste vägiteod ise välja, ülikooli bakalaureusetöö tarvis. Töö sai hindeks nelja ning Ivari isa Ilmari kinnituse: „Jah, nii see oli!“

Vana Peetsu kuldne kesktee

Aastal 1944 võeti Arved Padar piirikaitserügementi ja rügement läks Krivasoosse. Vanaisa oli jändrik ja suur mees (185 cm) ning tal olid ka väga suured käed. Sama hästi sobisid need nii rehapulkade voolimiseks kui ka kuulipilduja hoidmiseks, kõneleb Ivari Padar esivanema sõjalugu edasi.
Vanaisa oli õige täpse käega, ja see-eest oli talle ka mingi Saksa aumärk antud. Kuid sügise algul sattus ta haiglasse ja sealt enam rindele tagasi ei läinud, läks oma tallu. Ketikoerad (välipolitsei) tulid taga ajama, vanaisa oli heinaküünis, automaadiga. Ei leitud.
Pärast sõda kamandas sõprade seas Vanaks Peetsuks kutsutud Arved Padar Võru raudteejaamas kümmet meest. Laadimistööd. Värvikas ööelu. Vana Peets õpetas nooremaid: „Kuulge noore mehe: ei naistega, ei naisteta!“
Kui aga jõudis kolhooside aeg, tulid Navi mehed kokku ja otsustasid, et ei hakka kangelast mängima. Ivar Padari isast Ilmarist sai Stalini nimelise kolhoosi esimees ja hiljem Kalevipoja nimelise kolhoosi peaagronoom. See oli eesrindlik majand, kus hakati 1950. aastatel rahapalka maksma ja taludesse veeti elekter.

Pealtvaatajast karvakraapijaks

Kui vanemad siirdusid Lätti pikemale kaubareisile jäi Ivar naabertallu vanavanemate hoolde. Poiss magas siis vanaisaga ühes voodis, seina pool. Une-eelset raamatulugemist ei olnud. Vanaisa Arvedil oli kooliharidust neli klassi ja ka siis oli ta tundide ajal käinud metsas oravaid haukumas. Nii ta ise ütles.
Mida vanaisa õpetas? Heinaajaks rehapulkasid sai koos temaga tehtud küll ja küll, vastab Ivari Padar. Rehad olid korras ja hangudel varred taga. Ja need loendamatud seatapud, kui Navi Värdi poolt veoauto vedrulehest tehtud tsuskamisnuga puuriida seest välja võeti. Kümneaastane Ivar ei olnud küll edejalahoidja ega isegi mitte vereanumahoidja, kuid pealt vaadata tal lubati. Kui poiss suuremaks sirgus, sai temast karvakraapija (vesi pidi olema 80 kraadi), aga siis ei olnud enam vanaisa.
Külakogukond elas aga edasi. Kolhoositalli juures mängis Evald Tsirk Teppo lõõtsal reinlendrit ja kogunes meeldiv seltskond nende hulgast, kes olid tegijad enne ilmasõda.
„Seda, mis mehed rääkisid, oli küll kauge kuulda ja sellest oli siis raske aru saada, sest olid kolhoosid,“ ütleb Ivari Padar. „Täna on nende tarmukate vendade tarkus, kaine mõistus ja rahulik meel mulle eeskujuks.“

Vanaisa		Lapselaps
Arved Padar (1903-1976), keskmiktalupidaja. Pildil kesksel kohal 1950. aastate peolauas.		Ivari Padar (Sündinud 1965), rahandusminister. Pildil oma tööpostil ministeeriumis.